Kriis hoiab tööjõu arvu kasvatamisel endiselt pidurit peal

Esimese kvartali kokkuvõte näitab, et koroonakriisist tingitud muutlikud olud ja teadmatus majanduse taastumise osas on ettevõtete värbamisplaanid ettevaatlikumaks muutnud ning töötajate arvu kasvatamine on ootele pandud.


Tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta tegevjuhi Pasi Harttuneni sõnul on esimeses kvartalis tööjõu vajadus olnud stabiilne. “Kui aasta alguses olime lootusrikkad ja vaktsiini ootuses arvasime, et aprilliks on olukord juba parem, siis hoogustunud viiruse leviku tõttu sai kiiresti selgeks, et taastumine võtab oluliselt kauem aega,” rääkis ta.

Haigusjuhud tekitavad tööjõupuudust

Praegu annavad ettevõtete tööjõu vajaduses tunda eelkõige haigestumiste ja karantiini mõjud. “Hoolimata kiiresti kasvanud kaugtöö võimalustest on jätkuvalt palju töökohti ja tehaseid, kus tööd ei saa teha distantsilt ning haigusjuhtumid tekitavad ootamatu tööjõupuuduse. Kiirele tööjõu vajadusele pole enamati kohe turult sobivate oskustega spetsialiste leida ning kui ka uue inimese koolitamiseks ja sisseelamise toetamiseks pole personali, siis pigem korraldatakse töö teisiti ümber,” iseloomustas Harttunen olukorda. Ta lisas, et vähe on töö- ja ametikohti, kus uus töötaja saab üksi ja iseseisvalt sisse elada ning seepärast on ettevõtted värbamise osas üsna ettevaatlikud.

Globaalne majandus dikteerib taastumise

Eesti turg on tugevalt mõjutatud globaalsest majandusest ja tarneahelate toimimisest. “Meil Eestis ei ole väga palju selliseid tooteid, mis oleks algusest lõpuni tehtud siinsamas. Eesti tööstus on tugevalt seotud globaalse tarneahelaga ja kui seal on tõrkeid, näiteks komponente pole Hiinast saada, siis see sunnib ka meie ettevõtted ootele. Ja vastupidi, kui globaalne majandus läheb taas käima, mõjutab see automaatselt positiivselt ka Eesti majandust,” kirjeldas Finesta tegevjuht turul toimuvat.

“Ootame ja vaatame – nii võiks nimetada seda mentaliteeti, mis praegu valitseb. Ettevõtete tellimusi on tühistatud ja edasi lükatatud, suur osa ärist, mis põhines väliskontaktidele ja -visiitidel on olnud halvatud ning viirusest tingitud olukorra kaudsed mõjud on kindlasti suuremad kui praegu arvata oskame,” ennustas Harttunen.

Kriisis otsitakse rohkem finants- ja müügiinimesi

Töökäte puudujääk meditsiinisüsteemis ning e-kaubanduse kiire kasvu lainel hoogu koguv logistika sektor on igapäevaselt palju kõneainet saanud. Ent ühe vähemtuntud tendentsina toob Pasi Harttunen välja, et kriisid toovad alati rohkem huvi finants- ja müügi inimeste palkamiseks. “Kriisid tähendavad mahukamat tööd ettevõtte finantside juhtimisel ning müük on paljudele kestma jäämiseks eluliselt tähtsa fookusega,” põhjendab ta.

Rahvusvahelistel turgudel tegutsedes on tema sõnul praegu selgelt näha värbamise hoogustumist nii Eestis kui ka Balti riikides ja Soomes üldiselt. “Ettevõtted on oskustööliste osas küll ootel, kuid küsivad sellegi poolest värbamispakkumisi. See on kindlasti oluline märk, sest näitab suunda kriisist väljumise poole,” märgib Harttunen.

HoReCa sektori töötajate värbamist takistab lojaalsus ja hirm

Horeca (hotellide, restoranide, kohvikute) sektori töötajate värbamist näiteks tööstusesse või mujale takistab töötajate lojaalsus ja tööandjate hirm, et turismi taastudes liiguvad töötajad endisesse valdkonda tagasi. “Tööandjad on ettevaatlikud, näiteks kui inimesel on hotellinduses pikk taust, siis täiesti uude sektorisse liikudes ei saa uus tööandja olla kindel, et töötaja jääb pikemaks ajaks ja on valmis ümberõppeks, mitte ei lahku kohe kui tema senine koht vabaneb,” selgitas Finesta tegevjuht. “See teeb personalijuhid massvärbamiste osas ettevaatlikuks, sest ümberõpe ja investeering töötajasse on kallis. Ümberõpe puudutab praeguse kriisi valguses väga erinevaid sektoreid ja eri tasandil töötajaid – nt lennufirmad on endiselt oma pargiga hädas, lendude mahud taastuvad aeglaselt ning piloote on liiga palju.”

Tööjõu rendi ja värbamisega tegeleva Finesta juht on kindel, et pärast kriisi on mitmetes ettevõtetes ametikohti, mida enam kunagi ei täideta. “Ettevõtted on kriisiga toimetulekuks muutnud strateegiat ja personalipoliitikat ning harjuvad optimeeritud tööjõuga ära,” prognoosis ta.

Lisainfo:

press@finesta.ee

5262227

Allikas

Eelmine postitus
Koroonaaeg võimendab tööjõuturu kitsaskohti
Järgmine postitus
Eesti Elektroonikatööstuse Liit esitas visiooni sektori tulevikust aastaks 2035

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Fill out this field
Fill out this field
Palun sisesta toimiv e-postiaadress.
You need to agree with the terms to proceed